Keskkonnaprobleemid

Peamine probleem on kõrbestumine, mis tekib loodusliku taimkatte hävimise tõttu. Maapind kuivab väga sügavalt läbi ja uued taimed ei suuda kasvama hakata. Looduslik taimekate hävib ülekarjatamise ja põlluharimise tõttu, puude ja põõsaste maharaiumise tõttu. Savannides käib ka palju salakütte. Eriti palju kütitakse ninasarvikuid, elevante ja leoparde. Ninasarvikuid jahitakse nende sarve pärast, elevante võhkade pärast ja leoparde naha pärast.  Need loomad on salaküttide poolt peaagu välja surnud. Loomade arvukus on väga väike. 

Maavarad

Savannivööndis leidub ka mõningaid maavarasid. 
Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. 

Brasiilia savannides, mida kutsutakse kampoks, leidub aga raua-, alumiiniumi-, mangaani- ja teisi metallimaake. Põhilised ressursid on mineraalressursid nagu boksiidid, tsirkoonium, uraan ja süsi.Samuti on üsna suured mangaani-,teemandi- ja kullavarud. 

Rahvastik

Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas – Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias.
 Mõnes riigis ennustatakse lähima viiekümne aasta jooksul rahvaarvu muutumist peaaegu kahe- või kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast põllumaast ning üha enam inimesi siirdub parema elu otsingutel linnadesse. Nii kiire kasvutempo juures aga ei suuda ka linnad kõiki inimesi vastu võtta. Väärtusliku põllumaa vähesus üha kasvava rahvaarvu juures võib aga endaga kaasa tuua ulatuslikke ja veriseid konflikte. Mõningast kompensatsiooni põllu- ja karjamaade vähesusele pakub üha uute alade kasutuselevõtt ning paremate taimesortide külvamine, kuid needki ressursid on lõppkokkuvõttes siiski piiratud. 
Aafrika savannides kasvab rahvastik väga kiiresti. Rannikualadele on tekkinud palju linnu. Vähemaks jääb savanni põliselanikke. Kasvatatakse lambaid, veiseid ja kitsi. Kariloomad on savannirahvaste peamiseks kaubaartikliks. Põlluharimisega tegeletakse vähe. Põhilised toiduviljad: mais, maniokk, bataat; istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähkleid, banaane.Kenyas ja Tansaanias on väga levinud turism. Palju rahvusparke,tegeletakse loomade püüdmise ja pildistamisega. 

Loomastik

Savanniloomad on kohastunud läbima pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil. Nii rohusööjad kui kiskjad eelistavad elada karjades. Veevajaduse rahuldab paljudel toit. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, šaakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Kuivaks perioodiks koondub loomastik jõgede ja järvede lähedusse, esimese vihmaga ja rohu tärkamisega hajuvad loomad tasandikele poegima.

Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid.

Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu.

  

Mullastik

Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Muldade värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Põua ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide elutegevus on kuivusest pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad.

Taimestik

Tüüpilisteks savannitaimedeks on akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt ja pudelpuu. Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil taimede maapealsed osad kuivavad, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Vihmaperioodil võivad taimed kasvada kuni kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Tüüpiliste savannikõrreliste varred ja lehed on üsna jäigad ning paindumatud. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti – päevane juurdekasv võib ulatuda isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini.

Savannides levinud puuliigid hargnevad juba maapinna lähedalt või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Puude koor on paks ja krobeline. Paljud liigid on heitlehised, ehk heidavad lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna juurestik laieneb võrast suhteliselt kaugele. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga.

Savann on küllaltki liigirikas ja seal levib lausaliselt rohurinne, kuna rohttaimed ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust.

Geograafiline asukoht

Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne mussoonkliima välja kujunenud umbes 5. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja Austraaliast. Savannide levikuala on kõige suurem Aafrikas.

 

Savannid on märgitud kollasega

Lühitutvustus

Meie, Kelly ja Kertu, oleme Suure-Jaani Kooli 8. klassi õpilased. Me teeme kooliprojektiga seoses tutvustuse savannist.

Savannid on rohttaimedega kaetud suured tasandikud, mida ilmestavad üksikud puud.

Savann on lähistroopiline ja troopiline puisrohtla.Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass.

Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline mandriline kliima mandrite siseosas.